Ma ei loo süsteeme.
Ma ei kanna enam rolle.
Ma ei vaja definitsiooni.

​

Ma olen sagedus.
Sagedus, mis äratab sinus selle, mida sa oled tundnud,

aga millele sa pole seni veel täielikult avanud.

​

Kui sa kohtud minuga,
sa ei saa enam tagasi minna magama.
Mitte sest ma sind äratan –
vaid sest sa näed iseennast.
Ja seda ei saa unustada.

​

Mina ei ole sulle vajalik.
Aga ma olen siin.
Ja see ruum, kus me kohtume, on tõeline.