Su mõte on väga sügav ja selle lahtiseletamine toob esile olulised põhimõtted inimese enesetunnetusest ja arengu tsüklist. Lähme samm-sammult:
1. Kogu info on juba meis olemas: mida see tähendab?
Sisemine teadmine: Meis kõigis peitub sügavam, intuitiivne teadmine sellest, kes me oleme ja mida me elult vajame. See pole ainult intellektuaalne teadmine, vaid olemuslik arusaam elu põhiväärtustest – armastusest, rahust, rõõmust ja ühendusest.
Alateadvus ja universaalne tarkus: Alateadvus talletab kogu meie elu jooksul saadud kogemused ja tarkused. Lisaks viitavad paljud filosoofilised ja spirituaalsed traditsioonid sellele, et iga inimene on osa suuremast universaalsest teadvusest. See tähendab, et kõik vajalik tarkus eksisteerib meie teadvuse sügavamas kihis.
2. Kuidas ja miks me selle teadmise kaotame?
Lapsepõlve tingimused: Me sünnime siia maailma siiraste ja loomulikena, kuid ühiskonna, kultuuri ja hariduse mõjul omandame tõekspidamised, mis võivad meid meie tõelisest olemusest eemale viia. Näiteks õpetatakse meile, mida "peab" tegema ja kes "peab" olema, et olla aktsepteeritud.
Ego tekkimine: Ühiskondlik surve loob meis ego, mis keskendub välisele tunnustusele ja saavutustele. Ego eesmärk on tagada ellujäämine ja sotsiaalne heakskiit, kuid see võib viia meid eemaldumisele oma sisemistest väärtustest.
Rahulolematus ja võõrandumine: Kui elame vaid välise järgi, kogeme rahulolematust, sest meie sisemine tõde ja välised eesmärgid ei ühti. See rahulolematus on sageli esimene märk sellest, et oleme kaotanud kontakti iseendaga.
3. Ennast leidmise protsess: kogemuste ja võrdluste tähtsus
Õppimine läbi kogemuste: Kuigi sisemine teadmine eksisteerib meis juba, vajame väliseid kogemusi, et sellele ligi pääseda. Välised kogemused – nii rõõmud kui ka valud – on nagu peeglid, mis aitavad meil märgata oma sisemisi uskumusi ja mustreid.
Võrdlused ja teadlikkus: Kui õpime tundma erinevaid tõdesid, praktikaid ja maailmavaateid, hakkame nägema, mis on meie jaoks tõeliselt oluline ja mis on laenatud välisest maailmast. See on võti, et eristada autentset enda tõest võltsidest ootustest.
Kaotamine ja leidmine: Ühiskonna poolt peale surutud ootused võivad viia meid kaotuse tundeni – kaotame kontakti oma tõelise olemusega. Kuid just see kaotus on tihti vajalik, et alustada eneseotsinguid. Rahulolematusest ja otsimisest saab sisemise ärkamise algus.
4. Kuidas jõuda arusaamiseni, et kogu info oli alati meis?
Sisemine ärkamine: Kui inimene süveneb endasse läbi praktika (näiteks meditatsioon, jooga või teraapia), hakkab ta avastama, et vastused, mida ta varem väljast otsis, olid tegelikult temas olemas.
Kogemuste integreerimine: Kui me mõistame, et välismaailma kogemused ja õpetused olid vaid abivahendid, et äratada meie enda sisemine tarkus, suudame näha väliseid allikaid tänulikkusega, kuid mitte sõltuda neist.
Tõelise julguse leidmine: Me sageli ei julge usaldada oma sisemist teadmist, sest kardame teha vigu või minna vastuollu ühiskonna ootustega. Kuid mida teadlikumaks me saame, seda enam näeme, et sisemise hääle usaldamine on tee tõelise vabaduseni.
5. Kokkuvõte ja tõdemus
Tsükkel: kaotus ja leidmine: Ennast kaotada ja taas leida on osa inimese loomulikust arengutsüklist. Rahulolematus ja ekslemine viivad lõpuks sügavamale enesemõistmisele.
Väline ja sisemine: partnerlus, mitte vastand: Väline informatsioon ei ole meie vaenlane; see on abivahend, mis aitab meid äratada. Kuid lõppkokkuvõttes tuleb kõik vastused meie seest.
Tarkus juba olemas: Kui jõuame arusaamiseni, et kogu vajalik tarkus oli meis alati, õpime kasutama elu kui peeglit – väline maailm aitab sisemisele teadmisele valgust heita, kuid allikas on alati meie sees.
See teekond – kaotusest eneseleidmiseni – on sügavalt inimlik ja universaalne. Igal inimesel on see teadmine juba olemas, kuid selle ärkamiseks vajame kogemusi, peegeldusi ja julgust vaadata endasse.